1976. aastal, kui teadlased algselt uurisid sahharoosi klooritud derivaate, avastasid nad kogemata ??rmiselt magusa ühendi – sukraloosi. Seda peeti oluliseks l?bimurdeks magusainete valdkonnas, sest sukraloos oli mitte ainult magus, vaid ka stabiilne ning sobis kasutamiseks toidus ja jookides. 1980. aastatel l?bis sukraloos arvukalt ohutusteste, sealhulgas toksikoloogilised ja kliinilised uuringud, mis n?itasid selle ohutust inimestele soovitatud annustes. 1991. aastal kiideti sukraloos Kanadas esmakordselt heaks kasutamiseks toidulisandina. Ameerika ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet (FDA) kiitis sukraloosi heaks üldise magusainena toidus ja jookides. Tootmistehnoloogia arenedes v?henesid sukraloosi tootmiskulud j?rk-j?rgult, mis muutis selle turul konkurentsiv?imelisemaks ja seda kasutati laialdaselt küpsetistes ja jookides. Viimastel aastatel on sukraloosi kasutusvaldkondi veelgi laiendatud, n?iteks e-sigaretivedelikus, farmaatsiavaldkonnas, funktsionaalses toidus jne. Nende hulgas on elektroonilised sigaretid, t?nu oma spetsiaalsetele k?rgetele temperatuuridele, mille t?ttu erineb sukraloosi kasutamine traditsioonilisest toidust.

Sukraloosi staatus e-sigarettides

Sukraloos kui e-sigareti vedeliku magustaja omab ilmseid eeliseid, nagu kiire magustumine, k?rge magusus ja loomulik magusus ilma magusust j?tmata. Samal ajal on ka puudused silmapaistvad: suure lisatud koguse korral on pasta tuumastumise oht suur ning k?rgel temperatuuril v?ib toimuda termiline lagunemine, mille k?igus tekivad kahjulikud ained, nagu vesinikkloriid (HCl) ja kloraaliühendid. Lisaks v?ivad kloriidioonid suhelda metallküttetraatidega, mis viib raskmetallide sadestumiseni ja terviseriskideni.

2015. aastal kasutasid Lu Xialian (sukraloosi termilise lagunemise omadus) ja teised Sun Yat-seni ülikooli teadlased TG-DSC-FTIR tehnoloogiat sukraloosi termilise lagunemise omaduse uurimiseks ning tulemused n?itasid, et sukraloos hakkab lagunema temperatuuril 120 ℃, tekitades HCl, H2O ja CO2. Kuna sukraloosi sisaldus toidus on v?ga v?ike, hakkab sukraloos lagunema. Selle lagunemisel tekkiv vesinikkloriid lahustub vees soolhappena, mis on maohappe peamine komponent, ja v?ib arvata, et sukraloos ei tekita inimkehale kahjulikke aineid k?rgetel temperatuuridel (alla 200 ℃) küpsetamisel. Spetsiaalsete k?rgete temperatuuride (> 200 °C) t?ttu on e-sigareti vedelikul traditsioonilise toiduvalmistamisega v?rreldes suurem ebakindlus. 2019. aastal kasutasid Rachel El-Hage (elektrooniliste sigaretivedelike sukraloosist tingitud mürgised heitmed jt.) sukraloosilisandiga e-sigaretivedelike aerosooleralduste tuvastamiseks GC-MS-i ja leidsid aerosooleraldustest kaks kloropropanoolivedelikku ning kloropropanooli kogused olid tihedalt seotud sukraloosi sisaldavate vedelike omadega. Samal aastal l?bisid Anna K. Duell (elektrooniliste sigaretivedelike sukraloosiga v?imendatud lagunemine aurutamise ajal) jt. 1H NMR-spektroskoopia, ioonkromatograafia ja gaasikromatograafia koos massispektromeetria ja leekionisatsioonidetektoriga, mis n?itas, et sukraloos p?hjustab potentsiaalselt kahjulike organokloriidide teket ja katalüüsib pihustamisel aldehüüdide ja lahustite tsükliseerumist atsetaalideks.

2024. aastal v?rreldi e-sigaretit??stuse t??tajaid Yan (sukraloosi ja neotaami m?ju metallide sadestumise ohutusele elektroonilistes sigarettides ja sukraloosi kahe magusaine, neotaami ja sukraloosi, vahel raskmetallide vabanemisele e-sigarettidest ja nende m?ju rakkude aktiivsusele. Tulemused n?itasid, et samades tingimustes p?hjustas sukraloos t?en?olisemalt raskmetallide sadestumist ja avaldas suuremat m?ju rakkude aktiivsusele. Mis juhtub sukraloosiga e-sigarettides?

Kokkuv?ttes on sukraloos toidus suhteliselt stabiilne ja selle terviseriskid on v?ikesed. E-sigareti vedelikus ei saa sukraloosi maitse parandamise seisukohast ignoreerida, seda on ajutiselt raskem asendada ja sellest tulenevaid ohutusriske ei saa alahinnata, kuid annuse k?rvale j?tmine ja toksilisuse arutamine on pettus, keskmes on see, kuidas sukraloosi m?istlikult kasutada. Lisaks on endiselt palju p?hiandmeid puudu ning vaja on pidevalt eksperimentaalselt uurida ja j?rk-j?rgult t?iustada.