Toitumise erialalvitamiin Eon nagu hullumeelne "odaots". Enamikvitamiinharjumused toimivad keemilistes reaktsioonides koensüümina, m?ngides abistavat rolli, ja E-vitamiin on ainulaadne, millel on oma tugev tugevus inimeste tervise kaitsmiseks. E-vitamiin kuulubrasvlahustuvadvitamiinide perekonda ja on sarnase struktuuri ja bioloogilise aktiivsusega bensodihüdropüraani derivaat, mis sisaldab peamiselt tokoferooli ja tokotrienooli. Iga rühm on jagatud neljaks alatüübiks, α, β, γ ja δ, vastavalt metüülpositsiooni erinevusele bensopüraanitsüklis, kokku 8 tüüpi ja neil isomeeridel on antioksüdantne v?ime. Vabad radikaalid on v?ga k?rge keemilise reaktsiooniv?imega ebastabiilsete molekulide klass, mis tekivad keha ainevahetusprotsessides. Ultraviolettvalgus, keskkonnasaaste ja muud v?listegurid v?ivad indutseerida vabade radikaalide tootmist ning mitokondrid on ka vabade radikaalide tootmise koht, kui rakud teostavad energia varustamiseks aeroobset ainevahetust. Liigne vabade radikaalide hulk vallandab oksüdatiivse stressi, mis ründab rakkude sees olevaid bioloogilisi makromolekule, nagu lipiidid, valgud ja DNA, p?hjustades oksüdatiivseid kahjustusi. Kriitilistel hetkedel tugineb E-vitamiin oma fenoolhüdroksüülstruktuurile, et vesinikuaatomid reageeriksid vabade radikaalidega, v?hendades vabu radikaale, katkestades oksüdatiivse ahelreaktsiooni ja kaitstes seega rakke.

?

E-vitamiini rasvlahustuvuse t?ttu jaotub see eelistatavalt lipiidide rikastes piirkondades, nagu rakumembraanid ja lipoproteiinid. Nendes kohtades p?rsib see tugevalt lipiidide peroksüdatsiooni. Kui vabad radikaalid ründavad polüküllastumata rasvuhapped, k?ivitades lipiidide peroksüdatsiooni ahelreaktsiooni, mis kahjustab rakumembraane ja lipoproteiine, v?ib E-vitamiin peatada reaktsiooni initsiatsiooni- ja ülekandefaasis, kaitstes soolestikus, veres, kudedes ja rakumembraanides olevaid lipiide. Kardiovaskulaarsüsteemis,vitamiin Ev?hendab oksüdeeritud madala tihedusega lipoproteiini tootmist antioksüdantse toime kaudu, v?hendab selle kahjustusi veresoonte endoteelirakkudele ning p?rsib seej?rel aterosklerootilise naastu teket ja arengut. Samal ajal v?ib E-vitamiin reguleerida ka veresoonte silelihasrakkude vohamist ja migratsiooni, et s?ilitada veresoonte normaalne pinge ja elastsus. E-vitamiin m?ngib v?tmerolli ka organismi immuunregulatsioonis. See soodustab immuunrakkude, nagu T- ja B-lümfotsüütide proliferatsiooni ja diferentseerumist, suurendab rakkudevahelist interaktsiooni ja suurendab immuunvastust. Samal ajal osaleb see immuunrakkude signaaliülekande reguleerimises, m?jutab tsütokiinide sekretsiooni ja ekspressiooni ning reguleerib immuunvastust. Peamised looduslikud E-vitamiini allikad on taime?lid, p?hklid, seemned ja rohelised lehtk??giviljad. Nendest allikatest on taime?lid k?ige rikkamad E-vitamiini poolest, enamasti alfa-tokoferooli kujul. Lisaks on müügil multivitamiini E toidulisandeid, sealhulgas pehmed geelid, n?rimistabletid ja kreemid, mis sobivad erinevate inimrühmade vajadustega. Toidu toitainete v?rdluskoguste p?hjal on t?iskasvanutele soovitatav E-vitamiini kogus 15 mg p?evas (m??detuna alfa-tokoferooli ekvivalendis). Tegelikud uuringuandmed n?itavad aga, et keskmine E-vitamiini kogus, mida t?iskasvanud oma igap?evase toiduga tarbib, j??b sageli alla 10 mg. M?ned uuringud on v?lja toonud, et teatud haiguste adjuvantravis, nagu vananemise edasilükkamine ja kognitiivsete h?irete parandamine, v?ib 200–800 mg E-vitamiini lisamisel p?evas olla teatud m?ju. üldiselt on suukaudne E-vitamiin ohutu, kuid pikaajaline suur tarbimine (rohkem kui 1000 mg p?evas) v?ib suurendada k?rvaltoimete, n?iteks verejooksu riski, v?imalust. Seet?ttu on E-vitamiini toidulisandite kasutamisel oluline j?rgida professionaalide n?uandeid, et tagada toidulisandi ohutus ja ratsionaalsus.